Soojussõlmed

Mis on soojussõlm?

 Soojussõlm on tööstuslikult toodetud mõõtesõlme, tarbevee- ventilatsiooni- ja küttesüsteemi ning paisumisseadmetega liidetud seadmete tervik, mis sisaldab endas soojusvaheteid, primaar- ja sekundaar poole reguleerimisseadmeid, pumpasid, mõõteseadmeid, ventiile ja muud toruarmatuuri ning vajalikku torustikku. Soojussõlme abil kantakse kaugküttevõrgust saadav soojusenergia üle kinnistu kütte- ja sooja tarbevee võrku ning reguleeritakse kütte ja sooja tarbevee temperatuuri vastavalt vajadusele.

Tegemist on sõltumatu e. suletud küttesüsteemiga, mis tähendab, et kaugkütte vett ei kasutada hoone küttesüsteemis. Kahte erinevat veesüsteemi eraldab soojusvaheti. Sõltumatul süsteemil on mitmeid eeliseid võrreldes sõltuva e. avatud süsteemiga, kus kaugkütte vett kasutatakse otseselt hoone küttesüsteemides. Esiteks, mistahes leke süsteemis on piiratud oma vooluringiga. Teiseks, radiaatorid ei ole dimensioneeritud sellistele rõhkudele, mis esinevad kaugkütte süsteemis e.sõltumatu küttesüsteemi puhul on risk hoone küttesüsteemide lekkeks on palju väiksem. Kolmandaks, kaugkütte ettevõtted- katlamajad ei taha,et halvasti hoodatud hoonete küttesüsteemide must vesi satuks nende süsteemi.

Radiaatorkütte süsteem

Radiaatorkütte süsteemi eesmärk on radiaatorite abil ruumide kütmine. See süsteem koosneb:

• Soojusvaheti, mis varustab hoone küttesüsteemi e. sekundaarpoole kütteveega
• Tsirkulatsiooni pump, mille abil süsteemis vesi tsirkuleerib
• Ventiilid, mis piiravad vooluhulka nii, et iga süsteemi osa saaks sellise küttevee vooluhulga, mis oleks vajalik nõutud ruumi temperatuuri tagamiseks.
• Paisupaak, mis kompenseerib süsteemi mahu muutused, mida põhjustavad vee temperatuuri muutused süsteemis.
• Torustik, mis kannab vee sõlmest radiaatoritesse ja tagasi.

Lisaks nendele on väga oluliseks osaks ka reguleersüsteem, mis sõltuvalt välisõhu temperatuurist reguleerib radiaatoritesse antava vee temperatuuri e. siis automaatregulaatori temperatuuri seadepunkt on reguleeritud välisõhu temperatuurile.

Kui küttevee temperatuur on liiga kõrge või liiga madal vastavalt seatud välisõhu temperatuuriandurile, saadab kütte temperatuuriandur signaali reguleerventiili ajamile kas sulgeda või avada ventiil.

Sooja tarbevee süsteem

Sooja tarbevee eesmärgiks on tagada soe vesi erinevatel tarbimistel ja ettenähtud temperatuuril(tavaliselt 55C). Ülemäära kõrge temperatuur ei ole hea, kuna see soodustab kiiremat katlakivi ladestumist soojusvaheti pinnale ja sellega seoses sellega soojusvaheti võimsus väheneb. Arvestama peab ka seda, et liiga madal temperatuur (35-40C) suurendab bakterite arengut. Et vältida Legionelle bakterite tegutsemist , ei tohiks tarbevee süsteem olla seisva veega, see tähendab, et installeeritud peab olema kindlasti sooja tarbevee tsirkulatsioonisüsteem.

Sooja tarbevee süsteem koosneb järgmistest komponentidest:

• Soojusvaheti
• Reguleerventii
• Ventiili ajam
• Automaatregulaator
• Temperatuuri andurid

Sooja tarbevee süsteemi töö on paika pandud automaatreguaatori abil e. siis regulaatoris pannakse paika nõutud tarbevee temperatuur. Tarbevee reaalset temperatuuri mõõdetakse soojusvaheti sekundaarpoole väljuval torul asetseva temperatuuri anduriga. Nõutud ja reaalse temperatuuri vahet arvutab regulaator.Kui see vahe on positiivne, siis on tarbevee temperatuur liiga madal. Sel juhul saadab regulaator signaali ventiili ajamile. Ajam avab reguleerventiili ja sellega suureneb vooluhulk. See omakorda suurendab soojusülekannet ja tarbevee temperatuuri tõusu.

Soojussõlme põhikomponendid

Soojusvahetid

Soojussõlmedes kasutatakse enamjaolt joodetud soojusvaheteid. Joodetud plaatsoojusvaheti koosneb teatud soonemustri kujuga tööpaatidest, mis on omavahel vaakumkuumuses kokkusurutud ja –joodetud. Selle tulemusena moodustuvad kaks kanalisüsteemi, milles voolavad soojust äraandev ja soojust saadev vedelik e. siis toimub soojusülekanne.

Automaatregulaator

Automaatregulaator on soojussõlme kontrollsüsteemi põhiline osa. Ta saab signaale anduritelt, formuleerides need ühiseks väärtuseks ja mõõdab seda mõõdetud väärtust etteantud seadeväärtusega. Regulaator on ühenduses ja juhib ventiiliajamit, mis omakorda kontrollib reguleerventiili asendit. Regulaator kontrollib soojusvahetist väljuva ja küttekontuuri siseneva vee temperatuuri temperatuurianduri abil ning vastavalt sellele antakse korraldus ventiiliajamile kas sulgeda või avada reguleerventiil.

Temperatuuriandurid

Andurid on väga olulised komponendid soojussõlme kontrollsüsteemis. Nende korrasolekust sõltub otseselt kogu soojussõlme korrektne funktsioneerimine. Andureid kasutatakse küttesüsteemi mineva vee temperatuuri ja ka välisõhu temperatuuri mõõtmiseks.

Ventiiliajam e.aktuaator

Aktuaatori ülesandeks on vastavalt automaatregulaatori poolt saadud signaalile paika panna reguleerventiili asend.

Ventiilid

Ventiilidel on väga oluline osa kaugküttesüsteemides vee või auru vooluhulga kontrollis ja reguleerimises .Põhiliselt kasutatakse järgmisi ventiile: reguleerventiilid, seadeventiilid, sulgventiilid, kaitseklapid.

Reguleerventiile kasutatakse soojussõlmes vooluhulga kontrolliks. Seadeventiilide ülesandeks on õige vee vooluhulga paika panemine ja nad võivad töötada ka kui sulgventiilina. Kaitseklapid hoiavad ära süsteemi purunemise, kui vee temperatuuri ja vooluhulga tõus põhjustavad süsteemis rõhu tõusu.

Tsirkulatsioonipumbad

Pumpasid kasutatakse soojussõlmes sekundaarpoole vee tsirkulatsioon tagamiseks. Põhiliselt on kasutusel märgmootoriga ringluspumbad.

Filtrid

Et kaitsta soojusvaheteid reguleerventiile ja teisi komponente saastumisest peab soojussõlme sisendid olema varustatud filtritega. Nendeks sisenditeks on kaugkütte peatrass, radiaator-,ventilatsiooni kontuuri tagastuv toru ja külma vee sisend toru. Filtrite sõela ava mõõt peab olema 0,6 mm ja filtrid peavad olema kergesti puhastatavad.

Paisupaagid

Et kompenseerida suletud küttekontuuris temperatuuri muutuste poolt põhjustatud veemahu muutusi e. Paisumisi, paigaldtakse sellele kontuurile paisupaak. Paisupaak koosneb terasmahutist ja kummimembraanist. See membraan eraldab veekontuuri eelseatud rõhuga õhust. Kui veetemperatuur on muutunud kontuuris siis muutuvad ka veemaht ja rõhk, aga paisupaagi õhurõhk kindlustab , et küttekontuuris oleks tagatud konstantne rõhk.

Eco Point soojussõlmed

Valmistame soojussõlmi tehase tingimustes, kvalifitseeritud sõlme koostajate poolt. Insener-tehniline personal valib ja dimensioneerib iga hoone soojussõlme vastavalt tehnilisele lähteülesandele, konsulteerides projekteerijaga ja vajadusel ka tellijaga. Selle tulemusenavalmib soojussõlm vasatavalt tellija soovidele.

Eco Point OÜ poolt valmistatud soojussõlmed on koostatud ühtsele raamile. Standardse soojussõlme tehases valmistamise piiri kuuluvad järgmised komponendid:

• Soojusvahetid(Joodetud või avatavad soojusvahetid)
• Reguleerseadmed(Automaatregulaator, reguleerventiilid, temperatuuriandurid)
• Ringluspumbad(Märg- või kuivmootoriga pumbad)
• Pumpade juhtimiskeskus(Käsi- ja automaatjuhtimiskeskus)
• Sulgarmatuur(Keevis ja keermes sulgarmatuur)
• Mudafiltrid
• Mõõteseadmed(Termomeetrid manomeetrid, veehulga mõõturid)

Standardne soojussõlm vajab ka lisaseadmeid, mida tehases soojussõlme ei installeerita vaid vajadusel tarnitakse koos sõlmega. Nende lisaseadmete hulka kuuluvad:

• Paisupaagid
• Diferentsiaalrõhuregulaatorid
• Soojusarvestid
• Kaugküttevõrgu sisend armatuur ja mõõteseadmed

Klient saab ise valida kas ta soovib , et soojussõlme valmistaja tarnib ka lisaseadmed või hangib ta need ise. Lisasks on kliendil võimalus ka validasobiv seadmete tarnija või tuua juba olemasolev seade valmistaja kätte soojussõlme monteerimiseks.

Eco Point OÜ annab valmistatud soojussõlme komponentidele ühe aastase garantii ja soojussõlme sisestele töödele kaheaastase garantii.