Süsteemi kirjeldus
Sellise küttesüsteemi puhul kasutatakse soojusallika süsteemina horisontaalset maakollektorit või suletud ahela tüüpi maasondi. Soojuskandjana kasutatav soolalahus (vesi külmumisvastase ainega) pumbatakse läbi kollektori või sondi süsteemi soolalahuse pumba abil (energia eraldamine) ja edastatakse soojuspumbale (energia ülekandmine).
Kasutatakse piisava seinapaksusega plasttorusid, mis aitavad vältida mehaanilisi kahjustusi. On võimalik, et paigaldatud süsteem tuleb registreerida.
Pinnase kvaliteet
Horisontaalsete kollektorite või maasondide paigaldamiseks kasutatav pinnas peab olema stabiilne ja ei tohi olla ühepoolse muldega. Vastasel korral võib pinnase liikumine torusid kahjustada. Mida suurem on pinnase niiskusesisaldus, seda parem on ka soojusjuhtivus. Seega vajab niiske ja mullane pinnas soojuse eraldamiseks väiksemat ala kui kuiv ja kivine.
Soojuse eraldamiseks valitud ala peab olema arendamata maa, kuid taimkasv on lubatud. Vihmavesi on pinnase taastamiseks oluline. Vee kogunemist ja üleujutusi (nt kallakutel või savise pinnase korral) tuleb vältida, sest tagajärjeks võib olla pinnase ebastabiilsus ja ehitusobjektide kahjustused. Vajadusel tuleb rajada äravool. Laske pinnasel enne soojuse eraldamist stabiliseeruda.
Kollektori paigaldamine
Vajaliku pinnase suurus sõltub küttepumba jahutustegurist kütmisrežiimil (mudel, plaanitud kasutegur) ja pinnase soojusesisaldusest.
Paigaldamissügavus on tavaliselt 1,2 kuni 1,4 m, kuid võib teatud regioonides olla madalam. Torudevaheline ala tuleb välja arvutada. Standardsete kollektoritorude puhul on lähteväärtuseks 40 kuni 60 cm.
Paigaldamise ala
Torud paigaldatakse tavaliselt aluspinnale, mis on tasane ja horisontaalne, maksimaalselt ühe külgkaldega. Kaldega pinnase puhul tuleb maakollektor alati paigaldada kallaku suhtes ristisuunas. Paigaldatud süsteem tuleb korralikult õhust tühjendada.
Paigaldamine
Jälgige, et ükski toru ei oleks murtud ega kokku surutud. Kaitske kollektoritorud enne pinnasega katmist liivakihiga. Paigaldage kollektoritorudest 50 cm kõrgemale hoiatuslindid.
Maasondid
Sondi sügavus võib sõltuvalt süsteemist olla kuni 100 m (ka sügavamad puuraugud on võimalikud). Kaugus sondide vahel peab olema vähemalt 6 m.
Sondi jaoks puurimine
Enne tööga alustamist tuleb läbi viia geoloogiline uuring. See annab teavet pinnasekihtide, aluspinnase ja täpse soojuseralduse potentsiaali kohta. Sondi jaoks puurimise peab teostama litsentsiga ettevõte. Ebaselgete geoloogiliste tingimuste puhul tuleks sooritada testpuurimine. Ka sondi paigaldamise peab teostama puuriv ettevõte. Sond tuleb korralikult sisse uhtuda ja põhjaveekihid tuleb vajadusel isoleerida. Mureda pinnase puhul tuleb puurauku toestada!
Kogumiskaev
Suuremõõduliste kollektorisüsteemide kasutamisel või kui soojuspump on kollektorisüsteemist kaugemal kui 10 m, tuleb kasutada kogumiskaevu. Selle valmistamiseks saab kasutada tavalisi kaubanduses saadaolevaid betoonrõngaid. Ühendustorustik hoonest kogumiskaevu peab olema paigaldatud sirgjoonena ja kerge kallakuga kogumiskaevu suunas. Nii saab kondenseerunud vesi ära voolata. Ühendus peab olema varustatud soojusisolatsiooniga või ümbritsetud ümbristoruga.
Ohutuskaugused
Kaugus veetorustikust peab olema vähemalt 1,5 m. Kaugus kanalisatsioonist peab olema vähemalt 1 m. Kui torud paigaldatakse hoonetega paralleelselt, peab kaugus olema vähemalt 1,2 m (külmakahjustuste vältimiseks).
Kui sellised ohutuskaugused pole võimalikud, tuleb kasutada erimeetmed: ehitusobjekt tuleb kaitsmiseks isoleerida ja/või kollektori torud tuleb isoleerida suletud pooridega materjaliga.